RKK – Icds.ee

Eesmärk on arendada Atlandi-üleses kogukonnas strateegilist mõtlemist Balti ja Põhjala riikide julgeolekuprobleemide üle, mis kätkevad nii sõjalist kui ka küber- ja energiajulgeolekut ning samuti ühiskonna sidususe ja toimepidevusega seotud küsimusi.

Foto:Robert Reisman

Sündmused

Eesti välis- ja julgeolekupoliitika hinnang 2017

Reedel, 15. detsembril, korraldas RKK avaliku arutelu Eesti välisministri Sven Mikseri ja kaitseministri Jüri Luigega teemal Eesti välis- ja julgeolekupoliitika hinnang 2017. RKK direktor Sven Sakkov ütles sissejuhatavad sõnad, ürituse moderaator oli RKK teadur Eerik Marmei.

Mikser alustas arutelu, puudutades mitmeid 2017. aasta välispoliitika teemasid, kaasa arvatud Eesti ELi nõukogu eesistumist, eelseisvat NATO Brüsseli tippkohtumist ning olulisi tulemusi EL kaitse- ja julgeolekupoliitikas, näiteks alalist struktureeritud koostööd (PESCO). NATO osas ütles Mikser, et heidutuse arendus NATO idatiival on olnud edukas ning on saadetud selgeid signaale poliitilisest ühtsusest liidu sees, mis on veelgi tähtsam. Siiski ootab ees veel palju sõjalise valdkonna koostööd, eelkõige mere ja õhu domeenides.

Avakõnes märkis Luik, et avalik suhtumine ja huvi Zapadi vastu võis mõjutada seda, kuidas õppused toimusid, viidates, et lääne teadlikkuse tõttu korraldas Venemaa õppuseid läbipaistvamalt. Lisaks kiitis Luik meediat ja lääne välispoliitilist kogukonda õppuste kajastamise ja analüüsi eest.

Ohte puudutava avaliku arvamuse osas teatas Luik, et eesti avalikkus näeb hetkel suurima ohuna terrorismi, mis ei tähenda, et eestlased eiraks vene agressiooni ohtu. Luik rõhutas, et meetmed, mis võeti heidutussüsteemi loomiseks NATO idatiival, on tõstnud Eesti enesekindlust alates liitlaste suurendatud kohaloleku (EFP) üksuste saabumisest sellel aastal. Eelseisva NATO tippkohtumise osas nõustusid mõlemad ministrid, et tulevased tähtsaimad küsimused on seotud valdavalt abivägede ja järgnevate jõududega (follow-on forces).

PESCO tulevikust rääkides rõhutas Luik, et on veel probleeme, ent projekt on hea näide loogilisest struktuursest koostööst, mis on ELi sees võimalik. Seda eriti projektide rakendamise vallas. Lisaks mainis ta, et see muutub lähitulevikus vajalikuks Euroopa Liidu institutsioonilise sõjalise funktsiooni selgelt määratlemisel.

Küsimuste ja vastuste osas käsitleti mitmeid teemasid piirkondlikust kaitsekoostööst Süüria kodusõjani.

Twitter



Blogi

Põhja-Korea diplomaatiline delegatsioon on olümpialt lahkunud. Kas nad saavutasid, mida olid plaaninud?

Millised olid Kim Jong-uni täpsed kaalutlused Pyeongchangi olümpia-delegatsiooni saates, me ei tea, aga arutleda võib eelkõige kolme eesmärgi üle.

Soome alasi ja haamri vahel

Võrreldes Eestiga on Soome muidugi suur maa, kuid maailma kontekstis kuuluvad mõlemad riigid ikkagi samasse kategooriasse ehk väikeriikide omasse....

RKK videoblogi: Euroopa Liidu eesistumisest

Lõppevat Eesti eesistumist Euroopa Liidus iseloomustab RKK 18. detsembri videoblogis Eesti eriesindaja Euroopa Liidu juures Matti Maasikas.
RKK – Icds.ee
Scroll to Content Header