|
5.10.2006, Kaarel Kaas
Postimees
Katari pealinnas Dohas kajas 2004. aasta 13. veebruaril võimas plahvatus. Linnamaasturisse paigaldatud pomm tappis palvuselt naasva 51-aastase Zelimhan Jandarbijevi, selles Pärsia lahe äärses emiraadis eksiilis elanud Tšetšeenia endise presidendi ja ühe mässuliste liidreist.
Kuus päeva hiljem panid Katari julgeolekuteenistused Dohas käed raudu kahel Vene luure agendil. Neid süüdistati Jandarbijevi mõrvas ja pommiplahvatuse korraldamises.
Mis juhtus edasi? Ametlik Moskva raevus. See on Katari võimude räige ja ennekuulmatu avaliku vaenulikkuse demonstratsioon, jultunud hoop näkku, märatsesid Moskva ametiisikud meedias. Luurajad olevat tegelenud terrorismivastase info kogumisega. Vene president Vladimir Putin süüdistas Jandarbijevi tapmises tšetšeeni mässulisi. Moskvas arutati vastuseks «provokatsioonile» erivägede operatsiooni korraldamist Kataris.
Vaikne omaksvõtt
Suvel mõisteti kaks venelast Kataris plahvatuse korraldamises süüdi, aasta lõpus andis emiraat agendid vaikselt Moskvale üle, et nood kannaksid määratud vanglakaristuse kodumaal.
2005. aasta jaanuari algul tunnistasid Vene ametnikud ajakirjandusele, et üleantud luurajad ei viibi üheski Vene kinnipidamisasutuses. Sel aastal on avalikult omaks võetud fakt, et Jandarbijevi mõrva korraldasid tõepoolest Vene eriteenistused.
Katari-loo moraal seisneb selles, et pärast visa maailmale näkku valetamist osutus siiski kõik tõeks ning praegu ei vaevu seda asjaolu enam varjama isegi Venemaa ise.
Kokkulangevused eelmisel nädalal Gruusias lahvatanud spiooniskandaali ja Doha plahvatustele järgnenud reageeringutes on ilmsed: mõlemal juhul järgnes igasuguse n-ö üle piiri läinud luuretegevuse raevukas eitamine, arreteerimise akt aga kujutab Moskva arust Venemaa-vastast provokatsiooni ja vaenulikku sammu, millele järgneb kättemaksu nõudev retoorika.
Selle tegevusloogika puhul tuleb enesekaitseakti (ja riigi julgeolekut ohustavale tegevusele lõpu tegemine on suveräänse riigi enesekaitseakt) esitleda rünnakuna ning vastata rünnakuga. Nii saavadki provokaatorite kinnipidajaist enestest provokaatorid.
Kataris tabatud agentide arreteerimisele vastas Venemaa muide juhuslikult Moskvas viibinud Katari sportlaste vangistamisega. Selle taustal mõjub Putini praegune jutt «pantvangide võtmisega» tegelevast Tbilisist sügavalt iroonilisena.
Käimasoleva skandaali puhul pole Venemaa kunagi eitanud, et eelmisel kolmapäeval Gruusias arreteeritud venelased olid Vene ohvitserid.
Küll on ta nimetanud nende süüdistamist spionaažis «absurdseks» ning Gruusia esitatud tõendeid fabritseerituks. Need salajase jälgimise tulemusena sündinud salvestised ei tõestavat Moskva väitel midagi.
Tänavu jaanuaris näidati Vene telekanaleis muide oma iseloomult samasuguseid, varjatud jälgimises sündinud kaadreid, mis pidid avalikkusele tõestama Moskvas arreteeritud Briti diplomaatide spioonitegevust.
Et Tbilisis vahistatud ja nüüdseks Moskvale üle antud Vene ohvitserid olid Vene sõjaväeluure GRU töötajad, pole kahtluse alla seadnud ükski lääneriik. Küsimus on pigem selles, mis neil Gruusias just täpselt käsil oli.
Tbilisis töötavate euroliidu diplomaatide sõnul järgib GRU töö Gruusias ühest küljest oma tavapäraseid liiste – nendeks on info kogumine Gruusia relvajõudude, eriti Ameerika sõjaliste nõustajate tegevuse kohta.
Mida luurajad plaanisid
Teisalt tuleb Tbilisi karmikäelise tegutsemise mõistmiseks nelja Vene ohvitseri vahistamist vaadelda pisut pikema sündmustejada taustal. Nii seostavad Gruusia võimud just GRUd septembris arreteeritud grusiinidest koosneva grupiga, kes Tbilisi süüdistuste kohaselt valmistus riigipöördeks.
Vahistatuid peetakse seotuks Gruusia kunagise julgeolekujuhi Igor Giorgadzega, keda Tbilisi on juba aastaid taga otsinud, süüdistades teda riigi ekspresidendile Eduard Ševardnadzele 1995 korraldatud atentaadikatsega. Giorgadze elab juba aastaid Moskvas.
Septembri algupoolel tulistati separatistliku Lõuna-Osseetia kohal Gruusia helikopterit, milles viibis ka riigi kaitseminister Irakli Okruašvili. Venelased on kontrolli Lõuna-Osseetia üle täielikult endale võtnud. Kopter sai vigastada, kõik pardalviibinud jäid terveks ning esmapilgul loogilisena tunduvaid Tbilisi-poolseid jõuoperatsioone osseetide vastu ei järgnenud.
Juuli lõpus puhkes mäss Gruusiat ja separatistlikku Abhaasiat ühendava strateegiliselt olulise Kodori oru ülaosas. Kodori ülaosa kuberner Emzar Kvitsiani kuulutas end Tbilisist sõltumatuks, Gruusia vastas sõjaväeoperatsiooniga. Paari päevaga oli Kodori ülaosa «mässulistest» puhastatud, kardetud kokkupõrge abhaasidega jäi ära. Praegu on Kvitsiani Moskvas.
Kodusõja lahvatamine või riigipöördekatse koos siseolukorra destabiliseerimisega oleksid sündmused, mis kärbiksid tunduvalt Gruusia väljavaateid NATOga liitumiseks. Seda teatakse nii Moskvas kui Tbilisis.
©1995-2007 Postimees
| 
