|
JULGEOLEKUSEKTORI REFORM
Julgeolekusektori reform tähendab julgeolekusüsteemi kooskõlla viimist demokraatlike põhimõtete ja normidega. Julgeolekusüsteemi moodustavad kõik julgeolekuinstitutsioonid koos neile pandud ülesannete, vastutuse ning tegevusega.
LÄÄNEMERE JULGEOLEK
Pärast Balti riikide ja Poola ühinemist EL-i ja NATO-ga muutus kogu Läänemere piirkonna julgeolekuolukord ja mõlemad organisatsioonid olid korraga silmitsi Venemaaga.
SOTSIOLOOGILISED UURINGUD
Eesmärgiks on tagada riigi vastavatele ametkondadele ülevaade avalikust arvamusest riigi kaitse- ja välispoliitika eesmärkide ning nende teostamise viisi suhtes ning aidata ühiskondliku diskussiooni edendamise teel kaasa elanikkonna arvamuste väljakujunemisele neil teemadel.
KAITSEPLANEERIMINE JA KAITSEVÄE STRUKTUUR
RKK poolt läbiviidava kaitseplaneerimise ja kaitseväe struktuuri uuringuprojekti raames sündiva sõltumatu analüüsi eesmärk on täiendada ja toetada Eesti kaitseministeeriumi ning Kaitsejõudude Peastaabi igapäevast kaitseplaneerimisprotsessi.
VENEMAA SÕJANDUSALANE ARENG
Venemaa sõjandusalast arengut käsitleva uurimissuuna eesmärgiks on jooksvalt jälgida, kirjeldada ja hinnata Vene relvajõudude moderniseerimispüüdlusi ning viimastega seotud relvastusprogramme ja struktuurimuudatusi.
UKRAINA
Analüüsitakse Ukraina kaitse- ja julgeolekupoliitilisi arenguid. Vaadeldakse Ukraina sise- ja välispoliitilisi sündmusi ning avaldatakse regulaarseid vaheanalüüse toimuvast.
TSIVIIL-MILITAARSUHTED EESTIS JA ASJAOMASED HEAD TAVAD MAAILMAS
Tsiviil-militaarsuhete all uuritakse ja analüüsitakse tegureid, mis mõjutavad Eesti ja teiste postkommunistlike riikide tsiviiljuhtimise eripärasid ning võrreldakse neid asjaomaste mudelitega NATO ja EL liikmesmaades.
EESTI OSALEMINE RAHVUSVAHELISTES OPERATSIOONIDES
Osalemine koostöös liitlastega mitmesugustes kriisireguleerimise operatsioonides on olnud Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika oluliseks osaks sisuliselt selle algusest peale.
NATO STRATEEGILINE KONTSEPTSIOON
Projekti eesmärgiks on prognoosida ja analüüsida NATO uue strateegilise kontseptsiooni sisu ning alliansi uue strateegia võimalikke mõjusid Eesti julgeolekule.
"UUS EUROOPA" TERRORISMIVASTASES SÕJAS: VIIS AASTAT PÄRAST IRAAGI RÜNDAMIST
Projekti eesmärgiks on uurida, kuidas positsioneerivad “uue Euroopa” poliitilised ja militaareliidid end täna, pea viis aastat pärast Iraagi kriisi algust globaalse terrorismivastase sõja kontekstis.
MÄLUPOLIITIKA
’Euroopa mälupoliitikate’ teema raames analüüsitakse erinevate mälurežiimide ja mälukogukondade vahelisi suhteid laienenud Euroopas II maailmasõja ja sellele järgnenud Euroopa lõhestatuse-aastate taustal.
JULGEOLEK, STRATEEGIA, TEADUS JA TEHNOLOOGIA (S3T)
Projekti üldeesmärk on ühelt poolt julgeoleku ja strateegia vaheliste seoste ning teiselt poolt teaduse ja tehnoloogia käsitlemine.
STRATEEGILINE TULEVIKUSEIRE
Projekti eesmärk on erinevate tulevikuseire meetodite uurimine ja rakendamine Eesti julgeoleku- ja kaitsekogukonna jaoks strateegiliselt oluliste probleemide ja huvivaldkondade suhtes. Seeläbi aidatakse paremini mõista Eesti julgeolekukeskkonna võimalikke arengusuundi ja nende mõju Eesti julgeoleku- ja sõjalistele strateegiatele.
KAITSEOTSTARBELISE VARUSTUSE REMONDI JA HOOLDUSE KORRALDAMINE ERASEKTORI TOEL
RKK poolt läbiviidava uuringuprojekti raames sündiva analüüsi eesmärk on kirjeldada osade NATO ja EL-i liikmesriikide koostöövorme erasektoriga varustuse remondi ja hoolduse korraldamisel ning tuua välja positiivsed ja negatiivsed kogemused.
EESTI SUHTED KESK-AASIA RIIKIDE NING HIINA RAHVAVABARIIGIGA
Projekti peamiseks eesmärgiks on analüüsida valdkondi, mis omavad Eesti jaoks olulist välispoliitilist, julgeolekupoliitilist ning majanduslikku tähtsust Kesk-Aasia ning Hiina regioonis.
KESK-AASIA JA HIINA ARENGUTE MÕJU EURO-ATLANDI JULGEOLEKULE
VENEMAA VÄLISPOLIITIKA JA VENEMAA OLULISEMAD RIIKIDEVAHELISED VÕI REGIONAALSED SUHTED
|